Amaqiniso Ngezilwane Ezibhekene Nezilwane Ezifuywayo
I-Kunekune ingase ingabi yithandwa njengebhodlela, kodwa izwi liphuma ngalezi zingulube ezinomsindo. Njengabazala babo ama-pot, kunezinkukhu ezincane ezifuywayo. Kodwa ngokungafani nezimbambo zamanzi, zinezinwele ezinde futhi zivela eNew Zealand.
Igama elithi "koo-nee koo-nee" libizwa ngokuthi "koo-nee koo-nee," futhi lihunyushwe "emafutheni futhi nxazonke," lezi zingulube zifana nezimbiza zezilwane, kodwa ezinye ziphikisana ngokuthi zilula ngisho nokunakekela izihlobo zazo ezincane ezinomunyo.
Ukuthola i-Kunekune
Njengoba lolu hlobo lwengulube lubuyiselwe ekupheleni kokuphela, abalimi abaningana eNew Zealand nase-United Kingdom bakhona. Ukuthola lezi zingulube ngaphandle kwalezi zindawo kungaba umsebenzi omkhulu nakakhulu. Ababelethi ezindaweni ezimbalwa baphuma lapho, kanye nezinye izindawo ezimbalwa, ngakho-ke hlola uhlu lwabalimi abangabanikazi bokuthola ukuthola umfuphi eduze kwakho. Uma uhlala endaweni lapho abafuyi bevame khona, ungakwazi ukuyikhulula.
Umzalisi wakho uzokusiza ekukhuliseni i-piglet yakho entsha futhi kufanele akwazi ukuphendula yonke imibuzo yakho mayelana ne-tokune yakho. Abanye abantu batusa ukuthola ama-two kunezinye izikhathi ngesikhathi esifanayo ngoba uma ufuna ukunikeza umngane wakho ingulube engase ingamukeli umshayeli.
Izinwele
I-Kunekune ibonakala ngengubo yabo yezinwele. Benezinwele ezinde kunamabhodlela ezitshalo futhi iningi lawo linemifino, elibizwa nangokuthi libi, elilenga umhlathi wabo ophansi njenge-wattle.
Ingubo yabo ivela ngemibala ehlukahlukene, futhi izinwele ngokwazo zingashintsha kusuka silky kuya bristly noma amaqabunga.
Kuncike esikhathini sonyaka noma inkathi, izinwele ezingenayo zizohlukahluka. Bahamba ngeqhwa elikhulu ehlobo futhi bangabonakala njengengulube ehluke ngokuphelele kunezinyanga zasebusika.
Usayizi
I-kunkune ingakhula ibe phakathi kwamakhilogremu angu-100-400 (nakuba abalimi abahlukahlukene behlinzeka ngezingulube ezihlukahlukene).
Kuzothatha iminyaka embalwa ukuba ingulube yakho ifinyelele ubukhulu bayo obugcwele, kodwa kufanele inikezwe utshani obuningi futhi ingabi nondla ngesikhathi sokukhula.
I-miniature kunekune ihlukaniswa ukuphakama. Uma umfuyi wakho ethi unayo mini kufanele ucele ubufakazi. Izingulube ezingenalutho zizophela ezincane kunezihlobo zakini ezinempilo kodwa abanye abalimi baye bawela phansi imigqa yabo ukuze bahlale bebancane. Uma usebenzisana nomunye walaba balimi, cela izinkomba eziningana zabantu abathengile izingulube zabo. Buza labo bantu ukuthi izingulube zabo zilinganisa kangakanani, nokuthi zide kangakanani.
Ukunakekela
Uma ukhetha ukubeka indlu yakho kunekune qiniseka ukuthi ubanikeze indawo, noma igumbi, ngokwabo. Abantu abaningi bazakhela izikhonkwane ezincane ekhoneni lendlu yabo futhi abanye banikeze umbhede omncane noma ngisho netende lokulala kuwo.
Njengoba i-kunakune ingakhula ibe ngamapounds angu-400 (kuye ngokuthi yimuphi umfuyi), idinga isilinganiso esiphezulu sekhala sokuzulazula futhi silale phansi. Uma ungenayo isikhala esanele sokufaka ingulube engamakhilogremu angu-400, akufanele uthole i-kunkune.
Abaningi kunabanikazi bakhona bagcina izingulube zabo emgodini noma ngaphandle kokubeka. Njengoba ukudla kwabo okuyinhloko kunotshani, bayavunyelwa ukuba bafike bavinjiwe endaweni ephephile (ngokuvamile bephethe ucingo obukhoma) futhi balale ku-sawdust noma olunye uhlobo lokulala endaweni yokuhlala ephephile.
Abenzi kahle ekushiseni ukuze banikeze umthunzi futhi umoya we-ventilation kuyimfuneko. Uma zishisa kakhulu zizozungeza odakeni ukuze zigcine imizimba yazo ipholile futhi ugcine izimpukane zingabambi. Izingulube zikhukhumezela kuphela ngezitshalo zabo ezilula ngakho kunzima ngabo ukulawula ukushisa komzimba wabo.
Ngaphandle kokuhlolwa kwesinye isikhathi nge- vet exotics , i- Leptospirosis noma i-Erysipelas njalo ngenyanga ezinyangeni ezingu-6 (ngokuya lapho uhlala khona), ukunqunywa kwezinyanga zonke izinyanga eziyisithupha, ukugeza ngemva kokugudla odakeni, nokuqinisekisa ukuthi badliwe ngendlela efanele, kunokuba kulula ukuzinakekela. Banikeze ngegumbi eliphelele lokuhamba, nendawo yokudla futhi bayoba izingulube ezijabulayo.
Ukudla
Ngokungafani nezinkukhu zezilwane, izingulube zivame ukugcinwa ezindaweni ezingaphandle futhi zidla kahle nje kuphela ukudla utshani. Kodwa uma kudliwa izithelo, kungakhathaliseki ukuthi kungenxa yesomiso noma nje utshani obunganele ukondla ingulube endala elambile, ibhodlela lezingulube zezinkukhu kanye nezinhlayiya zotshani zingasetshenziselwa ukwengeza ukudla.
Umuntu omdala ongakhulile uzodla amakhilogremu angu-2 ngamapelitiki ngosuku (izingxenye ezilinganayo zebhodlela zengulube kanye nezinhlanzi zotshani) uma zingenalo utshani obuningi. Engeza amanzi ashisayo kuma-pellets ukuze udale i-mash. Izingulube ezincane zizodla amancane amancane, kodwa amanye amadlelo amasha kufanele atholakale ngaso sonke isikhathi lapho kunotshani.
Ezinyangeni zasehlobo ukudla kwabo kufanele kube utshani nemifino emisha. Ekwindla nasentwasahlobo, ungangezela kuma-apula ukuze uthole ama-fibre amaningi futhi ebusika iningi labantu lifaka ingxube ye-pellet utshani. Ama-pellets aphezulu amaprotheni (kuze kufinyelele ku-16%) kufanele anikezwe ngesimo sezulu esibanda kakhulu.
Ngokuvamile, kunezinhlobo zomphakathi, izilwane ezihlakaniphile eziphila isilinganiso seminyaka engu-15-20. Ngokubakhathalela uzoqiniseka ukuthi ingulube yakho iseduze isikhathi eside.