Izifo zesibindi kuzinja

Ingabe izinja zingathola izifo zesibindi? Uzokwazi kanjani ukuthi inja yakho inenkinga yesibindi? Lena yimibuzo engabangela abanikazi abaningi bezinja ukuba bakhathazeke. Isifo sesibindi sifana nezinja. Eqinisweni, kunezinhlobo eziningi zezinkinga zesibindi ezingathinta izinja, ezinye zibi kakhulu kunezinye.

Ungasiza ukugcina inja yakho iphilile ngokumyisa kudokotela wezilwane ukuze ahlole izivivinyo zempilo , kanye nokufunda konke mayelana nezinhlobo, izimpawu, kanye nokwelashwa kwezifo zesibindi ezinja.

Umsebenzi Weqindi

Isibindi sibhekene nezinqubo ezimbalwa emzimbeni. Idala ibhili ukusiza ekugayeni. Isibindi sisiza umzimba ukuthi usebenzise umzimba. Lokhu kuhlanganisa amafutha, amaprotheni, ama-carbohydrate, amavithamini, namaminerali. Isibindi siphinde siphume izidakamizwa kanye nemfucuza etholakala ekudleni nasekudleni. I-bile ibasiza umzimba ukuba ulahle lokho okungadingeki ngokukhipha umzimba emzimbeni. I-bile eyengeziwe ihanjiswe ku-gallbladder nge-ducts ye-bile.

Isibindi sigcina futhi sidonsa amaminerali abalulekile, amaprotheni, ama-enzyme, namakhemikhali abalulekile ekusebenzeni komzimba. Idlala indima ebalulekile ekusebenzeni kwegazi kanye nesistimu yomzimba. Kubuye kube nesici esikhulu sokuvuselela, okusho ukuthi singasindiswa ngokulimala. Olunye umonakalo esibindi siningi ngokwanele ukubangela ukugula.

Izimpawu zesifo senhliziyo kuzinja

Kunezinhlobo eziningi zezinkinga zesibindi.

Abaningi babangela izimpawu ezifanayo, kodwa abanye kubangela izimpawu ezihlukahlukene kakhulu. Lokhu okulandelayo yizinye zezibonakaliso ezivame kakhulu zezifo zesibindi ezinja.

Yiqiniso, lezi zimpawu zingabangelwa enye inkinga emzimbeni ongahlobene nesibindi. Uma inja yakho ibonisa izimpawu zesifo sesibindi noma ezinye izibonakaliso zokugula, kubalulekile ukuthi umlethe kudokotela wakho wezilwane ukuze anakekele.

Yini Ongayilindela Ku-Vet

Udokotela wakho wezilwane uzoqala ngokubuza imibuzo mayelana nomlando wezokwelapha wakamuva kanye nesikhathi esidlule wezokwelapha olandelwa ukuhlolwa okungokomzimba ngokuphelele. Ngokusekelwe ekutholeni ukuhlolwa, i-vet yakho izophakamisa izinyathelo ezilandelayo.

Kungenzeka kakhulu ukuthi i-vet yakho izophakamisa umsebenzi we-lab ukuhlola impilo yenja yakho. I-chemical chemistry izokutshela i-vet yakho okuningi mayelana nomsebenzi womzimba. Ezinye ze-enzyme, lapho ziphakanyisiwe egazini, zingabonisa inkinga ngesibindi. La ma-enzyme afaka i-alanine transaminase (ALT), i-aspartate transaminase (AST), ne-alkaline phosphatase (ALP). Ngaphezu kwalokho, amazinga wegazi we-bilirubin (into etholakala nge-bile) ne-albin (iphrotheni eyenziwa yisibindi) inikeza ulwazi mayelana nempilo yesibindi.

Ukubala okuphelele kwegazi kulinganisa amaseli atholakala egazini lejaji lakho futhi angase akhombise ukuthi kukhona ukutheleleka kanye / noma ukuvuvukala. I-urinalysis izobukeka izinto ezidonswe emcinini.

I-Bilirubin kanye / noma amakristalu athile emcinini angabonisa izinkinga zesibindi.

Okulandelayo, i-vet yakho ingase iphakamise ukucabanga kwe-diagnostic, njenge-radiographs (x-ray) noma i-ultrasound. Lezi zivivinyo zivumela i-vet yakho ukuba ibheke isibindi kanye nezitho nezakhiwo ezizungezile. Ukucabanga ngomzimba kungase kubonakale ukuvuvukala, ukonakala, ngisho nezicubu.

Kwezinye izimo, i-vet yakho ingancoma isibindi se-biopsy ukuthola isampula sebindi yesilwane sakho. Ungathunyelwa kuchwepheshe wezilwane kule nqubo uma i-vet yakho eyinhloko ingenakuyenza ngaphakathi endlini. Izicubu zesibindi ziyothunyelwa ebhodini lapho i-pathologist ingazihlaziya khona. I-hertopathology ingase iveze ukuthi kukhona amabhaktheriya, amangqamuzana omdlavuza, nokuningi.

Izinhlobo zezifo zesibindi kuzinja

Njengoba kunezinhlobo eziningana zezifo zesibindi, kunezindlela ezihlukahlukene zokwelapha isifo sesibindi, ngasinye esiyingqayizivele kwendlela ethile yokugula.

Igama elibhekene nesifo sobindi (noma ukwehluleka kwesibindi esicacile) sisetshenziselwa ukuchaza inkinga efikile ngokuzumayo futhi ithinta kakhulu ikhono lesibindi lokusebenza. Kwezinye izimo, ingxenye yesibindi iba necrotic (ifa). Ngenxa yokuthi isibindi siyilungu elivuselela kakhulu, kunezinye izimo lapho inja ingakwazi ukululama kusuka esibhedlela sesibindi esiyingozi.

Ukwehliswa kwe-toxin kuyimbangela evamile yokuhluleka kwesibindi esibi. Izinto eziningi zingabhubhisa izinja . Ezinye zithinta ngokuqondile umsebenzi wesibindi kanti ezinye zidala izitho ezihlukile ukwehluleka, okuholela ekulimaleni kwesibindi sesibili. Izinketho zokwelapha zixhomeke kuhlobo lwe-toxin kanye nezinga lokulimala okwenziwe esibindi. I-Xylitol, i-sweetener yokufakelwa, iyaziwa ukuthi ibangele ukulimala kwesibindi (nezinye izinkinga) uma kungenwa izinja.

Ukuvinjelwa kwemigwaqo yomswakama kwenzeka lapho amashubhu athatha i-bile esesibindi kuya ku-gallbladder avinjelwe. Lokhu kungabangelwa ukuvuvukala, ukutheleleka, isisu, i-biliary mucocele noma ngisho nokuphazamiseka kwemisipha elawula izitho esiswini. Nakuba imithi ethile efana ne-ursodiol ingasiza ngezindaba ze-bile zokudoba, kuvame ukuhlinzwa ukuze kususwe ukuvinjelwa kwe-bile.

Ukuvinjwa kwe-portosystemic , okubizwa nangokuthi ukuvinjelwa kwesibindi, kwenzeka lapho igazi elisuka esiswini, emathunjini, ama-pancreas, kanye ne-spleen lidlula isibindi, livimbele ukuba i-toxin ingahlungiwe. Lezi zinhlayiya zakhiwa emzimbeni, okuholela ezibonisweni ezihlukahlukene zokugula, kufaka phakathi ukuhlukunyezwa. I-shunt ye-fov ingaba yindlala (okwamanje ekuzalweni) noma etholakale (ithuthukiswe ngenxa yesinye isibindi sebindi). Imithi ingasiza ukulawula izimpawu kwezinye izimo. Kodwa-ke, ukuhlinzwa kuvame ukuphakanyiswa izinja eziphilile ngokwanele ukuba zikwazi ukubhekana nazo. Ngenhlanhla, ukuhlinzwa kunesilinganiso esiphumelele kakhulu futhi kungaba ukwelashwa izinja eziningi.

Izifo zesibindi nazo zingabangela izifo zesibindi esibi noma ziholele nasezinkingeni ezingapheli zesibindi. Lezi zifo zingase zibe ne-viral, ibhaktheriya, i-fungal, noma i-parasitic. I-Leptospirosis i-bacteria ngezinye izikhathi etholakala emcimbini wamagundane nezilwane zasendle. Uma ingenwa yinja, ingabangela ukulimala okukhulu kwesibindi.

Kungase futhi kube nezinkontileka ngabantu abahlangana nomchamo wezinja ezigciwane. Ngenhlanhla, kunomuthi wokugoma ongakwazi ukuvimbela leptospirosis ezinja.

Izicubu zesibindi nomdlavuza kungenzeka ezinja kunoma yikuphi ubudala, kodwa zivame kakhulu ezinja ezindala . Akuzona zonke izicubu ezinomdlavuza. Akuzona zonke izinhlobo zomdlavuza ezizobonakala njenge-tumor. Kubalulekile ukulandela iseluleko se-vet yakho ye-imaging ethuthukile nokuhlola ukuze uthole ukuthi inja yakho inesifo senhliziyo noma umdlavuza ochaphazela isibindi. Uma kutholakala isisu noma umdlavuza, i-vet yakho cishe iyophakamisa isibindi se-foopsy. Ukwelashwa kuzoncika emiphumeleni futhi kungahlanganisa ukuhlinzwa, i-chemotherapy, kanye / noma iminye imithi.

I-hepatitis esebenzayo yesikhathi esetshenziswayo ukuchaza ukuvuvukala kwesibindi esiqhubeka isikhathi eside. Kungase kubangelwe ukutheleleka, ukukhishwa kwe-toxin, noma omunye umonakalo isibindi esingeke siphume ngokuphelele. Kungase kube khona ukuzalwa noma izifo zofuzo, noma lesi sifo singaba nesizathu esingaziwa. I-hepatitis esebenzayo engapheli ngokuvamile ayinakuguqulwa noma iyaphilika, kodwa ngokuvamile ingaphathwa.

Imithi kanye ne-supplements (njenge-Denamarin) ingasiza izinja eziningi zingaphila iminyaka nezimpawu ezincane. Kwesinye isikhathi, izinguquko zokudla nazo ziyadingeka. Impendulo yokwelashwa incike kwinja ngayinye, kodwa ukulandela umnikazi kuyisici esikhulu ekuphumeleleni. Qinisekisa ukuthi unamathela ezincomo zakho ze-vet zemithi, ukudla, nokuhlolwa kokulandela nokuhlolwa.